Keerulises ärimaailmas on organisatsiooni käitumise mõistmine ülioluline. Aga mis on organisatsioonikäitumine täpselt? See on interdistsiplinaarne valdkond, mis uurib üksikisikute, rühmade ja struktuuride käitumist organisatsiooni sees. Selle peamine eesmärk on rakendada neid teadmisi organisatsiooni tõhususe ja tõhususe parandamiseks.
Sisukord
- Mis on organisatsioonikäitumine?
- Organisatsioonikäitumise tähtsus
- 4 Organisatsioonikäitumise põhikomponendid
- Värbamine ja valik
- Pakke It Up
Sukeldume organisatsioonikäitumise põhiaspektidesse ja selle olulisusesse tänapäevasel töökohal.
Mis on organisatsioonikäitumine?
Organisatsioonikäitumine on multidistsiplinaarne valdkond, mis lähtub psühholoogiast, sotsioloogiast, antropoloogiast ja juhtimisteadusest. Selle põhirõhk on inimkäitumise mõistmisel organisatsioonis, organisatsioonil endal ja nende kahe vastasmõjul.
See uurimisvaldkond uurib üksikisikute, rühmade ja struktuuride mõju organisatsiooni käitumisele. Eesmärk on ennustada sellist käitumist ja rakendada neid teadmisi organisatsiooni tõhususe parandamiseks.
Organisatsioonikäitumise tähtsus
Organisatsiooni käitumise uurimine on kaasaegses ärikeskkonnas ülioluline. See aitab kaasa iga organisatsiooni juhtimisele ja tervisele, pakkudes väärtuslikke teadmisi ja tööriistu töökoha inimlike aspektidega tegelemiseks, mis viib lõpuks organisatsiooni tõhususe, tõhususe ja jätkusuutlikkuseni.
- Tööjõu dünaamika mõistmine: organisatsiooni käitumine annab põhjaliku ülevaate sellest, kuidas inimesed organisatsioonis käituvad. Selle dünaamika mõistmine aitab juhtidel ja juhtidel ette näha ja hallata väljakutseid, mis tulenevad individuaalsest ja rühmakäitumisest.
- Tõhus juhtimine ja juhtimine: Organisatsiooni käitumise mõistmine varustab juhte ja juhte oskustega töötajate motiveerimiseks, meeskonna dünaamika juhtimiseks ja konfliktide lahendamiseks. See on eriti oluline erinevates töökeskkondades, kus erinevad kultuurid ja isiksused suhtlevad.
- Parem töötajate heaolu ja rahulolu: Organisatsiooni käitumine pakub teadmisi, mis aitavad organisatsioonidel mõista, mis töötajaid motiveerib, mis teeb nad rahulolevaks ja kuidas nad saavad olla tootlikumad. Kaasatud töötajadon tavaliselt produktiivsemad ja oma organisatsioonile pühendunud.
- Hõlbustab muutuste juhtimist: Tänapäeva kiires ärimaailmas on muutused pidevad. OB pakub raamistikke organisatsiooniliste muutuste tõhusaks juhtimiseks. Vastupanu minimeerimiseks ja sujuva ülemineku tagamiseks on oluline mõista, kuidas inimesed muutustele reageerivad, ja parimad viisid muutustest teavitamiseks.
- Edendab paremat organisatsioonikultuuri: Organisatsioonikultuur mõjutab oluliselt töötajate käitumist ja organisatsiooni tulemuslikkust. Tugev kultuur ühtib organisatsiooni väärtuste ja eesmärkidega ning soodustab töötajate identiteedi- ja kuuluvustunnet.
- Toetab mitmekesisust ja kaasatust: Kuna töökohad muutuvad üha mitmekesisemaks, aitab organisatsiooni käitumise mõistmine organisatsioonidel väärtustada ja integreerida erinevaid vaatenurki. See mitte ainult ei soodusta kaasatust, vaid soodustab ka innovatsiooni ja loovust.
- Strateegiline otsuste tegemine: Organisatsiooni käitumise põhimõtted aitavad paremini strateegilisi otsuseid langetada, võttes arvesse inimlikku elementi kõigis organisatsiooni strateegiates. See tagab suurema tõenäosusega otsuste aktsepteerimise ja eduka elluviimise.
4 Organisatsioonikäitumise põhikomponendid
Organisatsioonikäitumine on keeruline ja mitmetahuline valdkond, mille võib laias laastus jagada neljaks põhikomponendiks. Kõik need komponendid mängivad olulist rolli organisatsioonide toimimise mõistmisel ja parandamisel.
Individuaalne käitumine
See komponent keskendub organisatsiooni üksikute töötajate käitumisele, hoiakutele ja tulemuslikkusele. See aspekt on ülioluline, sest iga organisatsiooni liige toob oma ainulaadse isiksuse, kogemused ja vaatenurgad töökohale, mõjutades seda, kuidas nad teistega suhtlevad, nende töötulemusi ja üldist panust organisatsiooni.
Peamised huvivaldkonnad on järgmised:
- Isiksus: Kuidas indiviidi ainulaadsed jooned ja omadused mõjutavad tema käitumist ja suhtlemist tööl.
- Taju: Kuidas inimesed oma organisatsioonikeskkonda tõlgendavad ja mõtestavad.
- Motiveerimine: Mis sunnib inimesi teatud viisil tegutsema ja kuidas suurendada nende motivatsiooni tulemuslikkuse parandamiseks.
- Õppimine ja areng: protsessid, mille kaudu töötajad omandavad või muudavad oskusi, teadmisi ja käitumist.
- Hoiakud: need on hinnangud, mida töötajad oma töökeskkonna erinevate aspektide, näiteks töö, kolleegide või organisatsiooni enda kohta annavad.
- Otsuste tegemine ja probleemide lahendamine: See hõlmab erinevate otsustusstiilide mõistmist, otsustusvõime kasutamist ja kriitilise mõtlemise oskuste rakendamist.
Rühma käitumine
Grupi käitumine organisatsiooni seadetes viitab toimingutele, interaktsioonidele ja dünaamikale, mis ilmnevad üksikisikute vahel, kui nad tulevad kokku rühmadesse või meeskondadesse. Grupi käitumise mõistmine on organisatsioonide jaoks ülioluline, kuna see võib oluliselt mõjutada üldist tulemuslikkust, töötajate rahulolu ja organisatsiooni eesmärkide saavutamist.
See hõlmab järgmist:
- Team Dynamics: kuidas inimesed meeskonnas suhtlevad, koostööd teevad ja eesmärke saavutavad.
- Suhtlusmustrid: teabevoog rühmades, sealhulgas tõhusa suhtluse takistused.
- Juhtimis- ja juhtimisstiilid: Kuidas erinevad juhtimise ja juhtimise lähenemisviisid mõjutavad grupi käitumist ja tulemuslikkust.
- Konflikt ja läbirääkimised: rühmadesiseste konfliktide dünaamika ning läbirääkimiste ja konfliktide lahendamise strateegiad.
- Grupi normid ja vastavus: Rühmad töötavad välja oma normid, mis on ühised käitumisstandardid, mida liikmed peavad järgima.
- Võim ja poliitika rühmades: Võimudünaamika rühmas, näiteks see, kes omab autoriteeti ja kuidas seda kasutatakse, võib mõjutada rühma käitumist.
Organisatsiooni struktuur ja kultuur
Need on organisatsiooni käitumise kaks põhiaspekti, mis mõjutavad oluliselt ettevõtte toimimist ja toimimist. Mõlemal on töötajate käitumise ja hoiakute kujundamisel ülioluline roll ning nende mõistmine on tõhusa juhtimise ja juhtimise jaoks hädavajalik.
Grupi käitumise põhielemendid on järgmised:
- Organisatsiooni disain ja struktuur: Kuidas mõjutab organisatsiooni struktuur selle tegevust ja töötajate käitumist.
- Organisatsioonikultuur: ühised väärtused, uskumused ja normid, mis kujundavad organisatsiooni sotsiaalset keskkonda ja käitumist.
- Võim ja poliitika: Võimudünaamika ja poliitilise käitumise roll organisatsioonielu kujundamisel.
Organisatsiooniprotsessid ja muudatuste juhtimine
See valdkond keskendub muutuste dünaamikale organisatsioonis ja erinevatele protsessidele, mis neid muutusi toetavad või juhivad. See valdkond on oluline organisatsioonide eduka kohanemise tagamiseks nii sisemiste kui ka väliste väljakutsete ja võimalustega.
Süveneme selle valdkonna põhiteemadesse:
- Muutuste juhtimine: Muutuste juhtiminetegeleb strateegiate ja protsessidega organisatsiooniliste muutuste tõhusaks juhtimiseks.
- Otsustusprotsessid: Kuidas organisatsioonides tehakse otsuseid ja neid protsesse mõjutavad tegurid.
- Innovatsioon ja loovus: innovatsiooni ja loomingulist probleemide lahendamist soodustava keskkonna edendamine.
Organisatsioonikäitumise mõju personalipraktikatele
Organisatsiooni käitumine mõjutab personalitegevuse erinevaid aspekte alates värbamisest ja valikust kuni koolituse, arendamise ja tulemusjuhtimiseni. Siin on üksikasjalik selgitus selle kohta, kuidas organisatsiooni käitumine personalijuhtimise tavasid kujundab:
Värbamine ja valik
Organisatsioonikäitumine rõhutab indiviidi isiksuse ja väärtuste sobitamise tähtsust töö ja organisatsioonikultuuriga. See arusaam aitab personalispetsialistidel luua tõhusamaid ametijuhendeid, valida sobivad värbamiskanalid ja kavandada intervjuuprotsesse, mis hindavad mitte ainult oskusi, vaid ka kultuurilist ja töökoha sobivust.
Lisaks juhivad organisatsioonikäitumise uuringute ülevaated mitmekesise tööjõu eelistest personalitöötajaid kaasavate värbamisstrateegiate rakendamisel, mille eesmärk on luua tööjõud, mis pakub erinevaid vaatenurki ja probleemide lahendamise lähenemisviise.
Treening ja areng
Organisatsiooni käitumise teooriad, nagu õpistiilid ja täiskasvanuõppe põhimõtted, annavad teavet koolitusprogrammide kavandamisel. HR kasutab neid teadmisi, et luua koolitusi, mis ei ole ainult oskustepõhised, vaid keskenduvad ka suhtlemise, meeskonnatöö ja juhtimise parandamisele.
Organisatsioonikäitumine võimaldab mõista ka töötajate karjääripüüdlusi ja motiveerivaid tegureid, mis on OB võtmevaldkond, mis võimaldab personalil kohandada individuaalseid arenguplaane ja järelkasvu planeerimist tõhusamalt.
Performance Management
Organisatsioonikäitumine pakub erinevaid motivatsiooniteooriaid (nt Maslow vajaduste hierarhia, Herzbergi kahefaktoriline teooria), mida HR saab kasutada tulemusjuhtimise süsteemide kujundamisel. Nende süsteemide eesmärk on motiveerida töötajaid tunnustuse, preemiate ja karjäärivõimaluste kaudu.
Lisaks rõhutab organisatsiooni käitumine tõhusa tagasiside olulisust. HR hõlmab seda, töötades välja tulemuslikkuse hindamise süsteemid, mis on konstruktiivsed, regulaarsed ja kooskõlas individuaalsete ja organisatsiooniliste eesmärkidega.
Töösuhted
Organisatsioonikäitumine annab ülevaate konfliktide juhtimise ja lahendamise strateegiatest. HR rakendab neid strateegiaid töövaidluste lahendamiseks, tagades harmoonilise töökeskkonna.
Muutuste juhtimine
Organisatsioonikäitumine loob raamistikud, mille abil mõista, kuidas töötajad muutustele reageerivad. HR kasutab neid teadmisi muudatuste kavandamisel, tagades töötajatele selge suhtluse, koolituse ja toetuse, et hõlbustada üleminekuid ja vähendada vastupanu.
Selle kokku pakkimine!
Sünergia organisatsiooni käitumise ja inimressursside vahel on organisatsiooni tööjõu terviklikuks arendamiseks ja juhtimiseks hädavajalik. Kui organisatsiooni käitumine annab teoreetilise aluse töötajate käitumise mõistmiseks, siis inimressursid muudavad need teadmised praktilisteks strateegiateks ja praktikateks.
Organisatsioonikäitumise ja selle tähtsuse mõistmine on ülioluline iga organisatsiooni jaoks, kes soovib parandada töökoha tõhusust, suurendada töötajate rahulolu ning edendada positiivset ja produktiivset töökeskkonda. Need teadmised võimaldavad juhtidel ja juhtidel tõhusalt navigeerida organisatsioonisisese inimsuhete ja käitumise keerukuses.