Edit page title Mis on autokraatlik juhtimine? Võimalused selle täiustamiseks 2024. aastal – AhaSlides
Edit meta description Kas autokraatlik juhtimine toimib ka tänapäeva kaasaegsetel töökohtadel? Uurime selle eeliseid ja puudusi ning kuidas seda juhtimisstiili 2023. aastal paremaks muuta

Close edit interface
Kas olete osaleja?

Mis on autokraatlik juhtimine? Võimalused selle parandamiseks 2024. aastal

Mis on autokraatlik juhtimine? Võimalused selle parandamiseks 2024. aastal

Töö

Jane Ng 22 aprill 2024 9 min loetud

Olenemata sellest, kas olete juht, personalispetsialist või töötaja, on ülioluline mõista erinevaid juhtimisstiile ja nende mõju töökohale. Ja üks tüüpiline juhtimisstiil on autokraatlik juhtimine, kus juht teostab täielikku kontrolli ja võimu otsuste tegemise üle, küsimata alluvatelt sisendit, arvamusi või tagasisidet. Kuid kas autokraatlik juhtimine toimib ka tänapäeva kaasaegsetel töökohtadel? 

Vaatame lähemalt.

Sisukord

Rohkem näpunäiteid AhaSlidesiga

Alternatiivne tekst


Kas otsite tööriista oma meeskonna kaasamiseks?

Koguge oma meeskonnaliikmed AhaSlides'i lõbusa viktoriini abil. Registreeruge, et osaleda tasuta viktoriinil AhaSlides'i malliteegist!


🚀 Hangi tasuta viktoriin☁️
Mida tähendab "autokraatlik"?See tähendab juhtimist ja kontrolli, kuid karmil viisil.
Millised on autokraatlike juhtide näited?Adolf Hitler, Vladimir Putin, Henry Ford, Elon Musk ja Napoleon Bonaparte.
Ülevaade autokraatlik juhtimine.

Mis on autokraatlik juhtimine?

Paljud inimesed mõtlevad, mis on autokraatlik juhtimisstiilAutokraatlik juhtimine (tuntud ka kui autoritaarne juhtimine) on juhtimisstiil, kus juhtidel on täielik kontroll ja võim otsuste tegemise üle, arvestamata oma meeskonna panust, arvamusi või tagasisidet. 

Põhimõtteliselt vastutab ülemus kõige eest ega küsi teiste ideid ega mõtteid. Nad ei pruugi nõuda palju koostööd ega loovust, sageli annavad korraldusi ja eeldavad, et alluvad kuuletuvad ilma kahtluseta.

autokraatlik juhtimine
Autokraatlik juhtimine.

Mis on autokraatlikule juhtimisele iseloomulik?

Siin on mõned autokraatlike juhtide tavalised jooned:

  • Nad vastutavad kõigi oma organisatsioonis kasutatavate meetodite ja tööprotsesside eest. 
  • Nad ei pruugi usaldada oma töötajate ideid või võimet oluliste ülesannetega toime tulla, eelistades teha otsuseid ise. 
  • Tavaliselt eelistavad nad jäika ja hästi struktureeritud organisatsiooni. 
  • Nad vajavad, et nende töötajad järgiksid rangelt kehtestatud põhimõtteid ja standardeid.
  • Nad võivad tõrjuda töötajate loovust ja uuenduslikku mõtlemist. 

Autokraatliku juhtimise näited

Siin on mõned näited autokraatliku juhtimise tegelikust elust:

1/ Steve Jobs 

Steve Jobs on autokraatliku juhi tuntud näide. Apple'i tegevjuhi ametiajal oli tal täielik kontroll ettevõtte otsustusprotsessi üle ning ta oli tuntud oma nõudliku ja kriitilise juhtimisstiili poolest. Tal oli selge visioon sellest, milliseks ta Apple'i saada tahab, ja ta ei kartnud selle visiooni saavutamiseks teha ebapopulaarseid otsuseid.

Steve Jobsi kritiseeriti empaatiavõime puudumise pärast. Foto: dailysabah

Ta oli kuulus oma tähelepanu detailidele ja täiuslikkuse nõudmise poolest, mis avaldas sageli tema töötajatele tohutut survet. Ta oli tuntud ka selle poolest, et ta sõimas ja halvustanud töötajaid, kes ei vastanud tema kõrgetele standarditele. Selline juhtimisstiil tõi Apple'is kaasa madala töötajate moraali ja kõrge voolavuse.

Teda kritiseeriti empaatiavõime puudumise ja Apple'is hirmukultuuri loomise pärast. Pärast tema surma toimus ettevõttes oluline kultuuriline nihe koostööl põhineva ja kaasavama juhtimisstiili suunas.

2/ Vladimir Putin 

Kui rääkida näidetest autokraatlikest liidritest, siis Vladimir Putin on konkreetne juhtum. Ta on kasutanud oma autoritaarset juhtimisstiili, et tugevdada oma kontrolli Venemaa ja selle poliitilise süsteemi üle. Ta on loonud tugeva maine karmi ja otsustava juhina, kes suudab kaitsta Venemaa huve välisohtude eest. Putini poliitika on aidanud stabiliseerida ka Venemaa majandust ja suurendada selle globaalset mõju.

Vladimir Putin. Foto: Wikipedia

Putini juhtimisstiili on aga kritiseeritud kui ebademokraatlikku ja poliitilist teisitimõtlemist maha suruvat. Teda on süüdistatud ka inimõiguste rikkumistes, sealhulgas poliitiliste vastaste mahasurumises ja LGBTQ õiguste allasurumises.

3/ Jeff Bezos

Amazoni asutajal Jeff Bezosel on samuti autokraatliku juhi jooni.

Jeff Bezos. Pilt: vietnix

Näiteks Bezos on teatavasti väga maalähedane ja osaleb Amazoni igapäevaste tegevuste juures. Kuulsa autokraatliku juhina kirjeldatakse teda kui mikrojuhti, kes seab sageli kahtluse alla oma töötajate otsused ja sunnib neid kõrgetele standarditele vastama. Samuti on ta tuntud selle poolest, et teeb ühepoolseid otsuseid oma meeskonnaga konsulteerimata.

Vaatamata sellele ehitas Bezos pikas perspektiivis mõtlemise ja riskide võtmisega Amazonist ühe maailma edukaima ettevõtte.

4/ Sõjavägi

Et teil oleks lihtsam aru saada, on sõjavägi tüüpiline autokraatlikku juhtimist rakendav organisatsioon. 

Sõjavägi on organisatsioon, millel on a hierarhiline struktuur ja käsuliin, mis on selle edu jaoks üliolulised. Seega kasutatakse autokraatlikku juhtimist sageli selleks, et tagada kriitilistes olukordades kiire ja otsustav otsuste tegemine. 

Sõjaväes tulevad käsud kõrgeimalt juhtimistasandilt ja edastatakse auastmete kaudu. Madalama taseme töötajad peavad korraldusi küsimata täitma, isegi kui nad korraldusega ei nõustu. Sõjaväe jäik struktuur ja rõhuasetus distsipliinile aitavad tagada käskude kiire ja tõhusa täitmise.

Millal on autokraatlik juhtimine kõige tõhusam?

Nagu eespool nägite, rakendavad paljud suurepärased inimesed autoritaarset juhtimisstiili, et tuua kogu inimkonnale palju saavutusi. Autokraatlik juhtimine on tõhus sellistes olukordades nagu:

1/ Kiire otsuste tegemine

Autokraatlikud juhid on sageli võimelised tegema kiireid ja otsustavaid otsuseid. Sest nad loovad optimaalseima strateegia ja sunnivad töötajaid nende korraldusi täitma. Selle tulemusena ei satu ettevõtted projektide venimise või olukordades, kus on vaja selget suunda.

2/ Vastutus

Kuna autokraatlikud juhid teevad kõik valikud, vastutavad nad sageli oma otsuste ja tegude eest. See võib aidata juhil luua vastutus- ja omanikutunnet, mis võib organisatsioonile kasu tuua ja töötajatele meelerahu.

3/ Säilitage stabiilsus

Autokraatlik juhtimine võib luua stabiilse ja etteaimatava töökeskkonna, kuna reegleid ja põhimõtteid järgitakse sageli rangelt. See motiveerib töötajaid määratud ülesandeid õigeaegselt täitma ning vältima tööde mahajäämust.

4/ Kompenseerida kogemuste või oskuste puudumist

Autokraatlikud juhid suudavad kompenseerida oma meeskonnaliikmete kogenematuse või oskuste puudujääke. Need annavad meeskonnale selged juhised, järelevalve ja suuna, mis aitab vältida vigu ja saavutada eesmärke tõhusamalt. 

Pilt: freepik

Kas autokraatlik juhtimine ikka toimib?

Autokraatlik juhtimine, kuigi minevikus oli tõhus, muutub tänapäeva kaasaegsetes ettevõtetes vähem populaarseks ja vähem tõhusaks. Nii paljud organisatsioonid võtavad kasutusele kaasavamad ja koostööpõhisemad juhtimisstiilid, mis seavad esikohale töötajate kaasamise, mõjuvõimu suurendamise ja loovuse – midagi, mida autokraatlikul stiilil oleks oma varjukülgede tõttu raske saavutada.

1/ Piirake loovust ja innovatsiooni

Autokraatlikud juhid teevad sageli otsuseid sisendeid arvesse võtmata ega teistelt tagasisidet vajamata. Selle tulemusena on meeskonna loomise ja uuenduste potentsiaal piiratud, kuna uusi projekte ei kaaluta ega edendata, mis toob kaasa kasvu- ja täiustamisvõimaluste kasutamata jätmise.

2/ Vähendage töötajate tööga rahulolu

Autoritaarsed juhtimisstiilid võivad panna töötajad tundma end alahinnatuna ja mittehinnatuna, kuna nende ideid või algatusi on lihtne maha jätta. See võib põhjustada lahkulöömise, õnnetu ja madala moraali emotsioone, mis võib takistada töötajate tööga rahulolu ja tootlikkust.

3/ Töötajate mõjuvõimu puudumine

Autokraatlik juhtimisstiil, kus juhid teevad kõik otsused ilma meeskonnaliikmete osaluseta, viib töötajate volituste puudumiseni. See võib takistada töötajatel oma töö eest vastutust võtmast ja tunda end organisatsiooni edusse panustatuna. 

4/ Negatiivne mõju töötajate heaolule

Reeglite range järgimine ja töös kaasarääkimata jätmine võib tekitada töötajatel pinget ja igavust ning luua ebatervisliku töökeskkonna. Paljudel juhtudel võib autokraatlik juht põhjustada töötajate läbipõlemist ja muid probleeme vaimne tervis töökohal

5/ Piirake kasvu- ja arenguvõimalusi

Autokraatlikud juhid võivad keskenduda vähem oma meeskonnaliikmete oskuste ja võimete arendamisele, mis võib piirata organisatsiooni töötajate kasvuvõimalusi. See võib kaasa tuua kõrge käibemäära ja raskusi tipptalentide meelitamisel. Selle tulemusena kannatab ettevõtete konkurentsivõime turul.


Üldiselt võib autokraatlikul juhtimisel olla nii positiivseid kui ka negatiivseid külgi ning selle tõhusus sõltub sageli kontekstist, milles seda rakendatakse.
---

Helge pool on see, et autokraatlikud juhid suudavad sageli teha kiireid ja otsustavaid otsuseid. See võib olla kasulik olukordades, kus aeg on ülioluline või kui olulise otsuse tegemiseks on vaja juhi teadmisi. Lisaks saavad autokraatlikud juhid säilitada range kontrolli oma organisatsiooni üle ja tagada vigade ennetamise, mis võib olla eriti oluline kõrge riskiga tööstusharudes, nagu tervishoid või lennundus.

Kuid autokraatlikel juhtidel võivad olla ka negatiivsed tagajärjed, nagu autoritaarne või kontrolliv olemine, mis muudab lihtsamaks otsuste langetamise, mis toovad kasu neile endale või väikesele siseringi, mitte kogu organisatsioonile. See võib tekitada pahameelt ja vähendada töötajate moraali, mõjutades nii töötajate arengut kui ka organisatsiooni tervikuna.

Oluline on mõista, et autokraatlikul juhtimisel on nii potentsiaalseid eeliseid kui ka puudusi. Kuigi see võib teatud olukordades olla asjakohane, ei ole see alati parim lähenemisviis ja seda tuleks vajaduse korral tasakaalustada teiste juhtimisstiilidega.

Kuidas autokraatlikku juhtimist edukalt kasutada?

Et vältida vanamoodsaks "katastroofi" autokraatlikuks juhiks saamist, võite vaadata neid näpunäiteid autoritaarse juhtimise edukaks kasutamiseks, mis on asjakohased tänapäeva töökohal.

1/ Aktiivne kuulamine

Aktiivne kuulamineon suhtlustehnika, mida peaks harjutama iga juht, isegi autokraatlikud juhid. See nõuab, et püsiksite ühenduses ja keskenduksite täielikult, et mõista sõnumit, mida teie töötajad edastavad. See aitab teil luua usaldust oma töötajate vastu, aidata teil oma töötajatega paremini suhelda, tõsta töötajate tootlikkust ja parandada teie juhtimise kvaliteeti.

Koguge töötajate arvamusi AhaSlides'i anonüümse tagasiside näpunäidete abil.

2/ Näita empaatiat

Empaatia on võime mõista ja jagada teiste tundeid. Töötajatega empaatia tundmine võib olla juhtide jaoks oluline vahend usalduse tekitamiseks, suhtluse parandamiseks ja positiivse töökeskkonna loomiseks.

Nii et peaksite panema end töötaja kingadesse. Mõelge, kuidas te end tunneksite, kui oleksite selle töötaja olukorras. See võib aidata teil mõista nende vaatenurka, ära tunda nende tundeid ja näidata empaatiat.

Kui olete töötaja mured tuvastanud, pakkuge igal võimalikul viisil tuge. See võib hõlmata juhiste ja ressursside andmist või lihtsalt kuulamist ja julgustamist.

3/ Kiida ja tunnusta

Töötajate pingutuste kiitmine ja tunnustamine on positiivse töökeskkonna loomisel, moraali tõstmisel ja tootlikkuse tõstmisel ülioluline. Kui töötajad tunnevad end väärtustatuna, tunnevad nad end tõenäolisemalt motiveerituna ja kaasatuna, mis toob kaasa parema tööga rahulolu ja töökoha säilitamise määra.

Siin on mõned näpunäited, mida saate töötajate motiveerimiseks kasutada:

  • Ole täpne: Selle asemel, et öelda lihtsalt "Hästi tehtud" või "Hea töö", öelge konkreetselt, mida töötaja hästi tegi. Näide: "Ma hindan väga seda, kuidas te seda projekti korraldate, see aitas meil tähtajast kinni pidada."
  • Olge õigeaegne:Ärge oodake liiga kaua, et tunnustada oma töötajate pingutusi. Kohene äratundmine näitab, et olete tähelepanelik ja hindate nende panust.
  • Kasutage erinevaid viise: Kaaluge erinevaid viise töötajate kiitmiseks, näiteks isiklikult, meili teel või avalikult koosolekul või uudiskirjas. See võib aidata tagada, et kõik meeskonnaliikmed on töötajate panustest teadlikud.
  • Julgustage kaaslaste tunnustamist: Töötajate julgustamine üksteise pingutusi tunnustama võib samuti edendada positiivset töökeskkonda ja tunnustamiskultuuri.

4/ Aidake töötajaid nende isiklikus arengus

Aidata töötajatel kasvada on nende pikaajalise edu ja teie organisatsiooni edu jaoks hädavajalik. Professionaalse kasvu ja arengu võimaluste pakkumine võib aidata töötajatel tunda end väärtustatuna, motiveerituna ja oma tööga seotud. Siin on mõned viisid, kuidas aidata töötajatel kasvada:

  • Pakkuge pehmete oskuste koolitusprogramme: Pehmete oskuste koolitusvõib aidata töötajatel omandada uusi oskusi ja teadmisi, et aidata neil oma tööd paremini teha. See võib hõlmata seminare, kursusi, veebipõhiseid koolitusi, mentorlus- või juhendamisprogramme.
  • Julgustage karjääri arengut: Julgustage töötajaid võtma vastutust oma karjääri kasvu eest, pakkudes ressursse, nagu karjäärinõustamine, oskuste hindamine ja arengukavad. See võib aidata töötajatel tuvastada tugevaid külgi ja parendusvaldkondi ning luua karjääri kasvuteed.
  • Toetage töötajaid harjutamisel iseseisev õpe: Tehke kindlaks töötajate vajadused ja abistage töötajaid nende enda tempoga kõige sobivamate õppeprogrammide leidmisel. Saate pakkuda neile e-õppe kursusi või anda neile eelarve veebis väljaantavate sertifikaatide saamiseks.

5/ Koguge töötajate tagasisidet

Töötajate tagasiside saamine on positiivse töökeskkonna loomisel ja töötajate kaasatuse parandamisel ülioluline. Üks viis selleks on kasutada Ahaslideskoguda töötajatelt tagasisidet luues elavad küsitlusedja otseülekanded ja vastusedkoguda konkreetseid arvamusi erinevatel teemadel. Eriti reaalajas tagasiside võimaldab saada töötajatelt vahetut tagasisidet koosolekute, ürituste või esitluste ajal.

Lisaks võimaldab AhaSlides anonüümset tagasisidet. See võib julgustada töötajaid jagama oma ausat arvamust, kartmata, et neid hakatakse mõjutama. See võib aidata teil koguda täpsemat ja ausamat tagasisidet.

Töötajate tagasisidet kasutades saate kindlaks teha parendusvaldkonnad, luua töötajatega usaldust ja luua positiivsema töökeskkonna. Oluline on kuulata töötajaid ja võtta asjakohaseid meetmeid nende tagasiside käsitlemiseks, et parandada töötajate kaasamist ja hoidmist.

Pilt: freepik

Võtme tagasivõtmine

Kokkuvõtteks võib öelda, et autokraatlik juhtimine võib olla tõhus juhtimisstiil teatud olukordades, näiteks hädaolukorras või kõrgsurveolukordades, kus on vaja teha kiireid otsuseid. See võib aga kahjustada ka töötajate moraali ja kaasatust pikemas perspektiivis, mis toob kaasa kõrge voolavuse ja ebatervisliku töökeskkonna. 

Kriitiline on tunnistada autokraatliku juhtimise puudusi ja kaaluda demokraatlikumaid või osaluspõhiseid juhtimisstiile, mis tugevdavad töötajaid ja julgustavad koostööd. Seda tehes saavad organisatsioonid luua positiivsema töökeskkonna, mis soodustab innovatsiooni, loovust ja töötajate kaasamist, mis toob kaasa suurema edu ja kasvu.

FAQ

Korduma kippuvad küsimused


Kas teil on küsimus? Meil on vastused.

Autokraatlik juhtimine, juhid teevad otsuseid oma meeskonnaliikmetega konsulteerimata ja teevad otsuse ilma meeskonna tulemusi vaatamata.
Väiksemad ettevõtted, kus on kõige vähem töötajaid.
Autokraatlik otsustamine on juhtimisstiil, mille puhul otsustusõigus ja võim lasub ainult juhil. Selle lähenemisviisi puhul teeb juht otsuseid, otsimata sisendit, tagasisidet või koostööd teistelt organisatsiooni sees. Autokraatlik juht võtab endale täieliku kontrolli ja võimu otsustusprotsessi üle, tuginedes sageli oma teadmistele, asjatundlikkusele või isiklikele eelistustele.
Autokraatliku otsustamise puhul teeb juht tavaliselt otsuseid iseseisvalt, edastab need meeskonnale või alluvatele ning ootab täitmist ilma otsust kahtluse alla seadmata või vaidlustamata. Seda stiili iseloomustab ülalt-alla lähenemine, kus juhil on kogu otsustusõigus ja ta teostab volitusi tulemuste rakendamise ja elluviimise üle.
Autokraatlik otsustamine võib olla tõhus teatud olukordades, kiirete otsuste tegemiseks, kriisi- või hädaolukordades või kui juhil on eriteadmised või -teadmised, millest teistel võib puududa.